Eestis võib kosmoseilm olla piisavalt tugev, aga vaatlus ebaõnnestub ikka, kui põhjas on madal pilvekiht, meri tõstab udu, täiskuu valgustab õhukesi pilvi või Tallinn, Tartu, Riia ja Vilniuse valguskuplid jäävad täpselt vaatlussuunale. Hea virmaliste õhtu ei alga ainult Kp numbrist. See algab kohalikust nähtavusest.
Kuidas seda juhendit kontrollisime
- Hindame vaatlustingimusi Eesti ja Balti vaatleja vaatenurgast: rannik, saared, linnade valguskuplid, mereudu ja kiirelt muutuv pilvisus.
- Geomeetria on hoitud praktiline: kas põhja suund on avatud, kas pilveauk liigub õigel ajal üle ja kas kuu või linnakuma ei söö nõrka virmalist ära.
- Tooteviited on avalikustatud esimese osapoole näited. Põhiloogika töötab ka siis, kui kasutad Ilmateenistust, Yr-i, satelliidipilti ja NOAA andmeid eraldi.
Peamised allikad
- Keskkonnaagentuuri ilmaprognoos — Eesti pilvisuse, nähtavuse ja hoiatuste kontroll.
- Yr / Norra Meteoroloogiainstituut — Tunnipõhise pilvisuse ja pilvekihtide võrdlus.
- DarkSky International — Pimedate taevaste ja valgusreostuse taustainfo.
Toimetuse märkus
Aurora Hunt on meie enda toode. Kui tekst mainib rakendust, on see avalikustatud esimese osapoole näide, mitte sõltumatu võrdlustest.
Kohalik kontroll enne väljasõitu
Loe iga juhendit otsustusjärjekorrana, mitte lubadusena, et taevas kindlasti süttib. Alusta geomagnetilisest signaalist, kontrolli siis, kas aktiivne aken langeb päris pimedale ajale, ja otsusta alles seejärel pilvede, kuu, valgusreostuse, teekonna ja ohutu tagasisõidu järgi.
Eestis ja Balti rannikul aitab avatud põhjahorisont palju, kuid Kp üksi ei piisa. Tugev torm vajab sageli soodsat Bz-d, sobivat CME ajastust, selget taevast ja kohta, kus Tallinna, Tartu, Riia või Vilniuse valguskuma ei kata madalat punakat kaart.
Pärast vaatlust võrdle kellaaega, suunda, säriaega ja kohalikku ilma päikesetuule ning magnetomeetriandmetega. Nii eristad tõelise virmalise linnakumast, õhukesest pilvest, airglow’st või kaamera liiga julgelt tõlgendatud värvist.
- Kp ja lühike trend
- Bz ja päikesetuul
- Pilved, kuu ja pimedus
- Põhjahorisont ja turvaline tagasisõit
Miks kohalik taevas loeb
Virmalised tekivad kõrgemal kui ükski ilmapilv. Roheline ja punane kuma tuleb tavaliselt umbes 100-300 kilomeetri kõrguselt, samal ajal kui Eesti ilm mängib troposfääris, mõne kilomeetri kuni paarikümne kilomeetri kõrgusel. Kui sinu ja põhjataeva vahel on madal pilv, ei aita ka väga tugev geomagnetiline torm. Virmaline võib olla olemas, kuid sina näed ainult ühtlast halli lage.
See on põhjus, miks Eesti vaatleja peab lugema kahte prognoosi korraga. Kosmoseilm ütleb, kas põhjataevas võiks üldse aktiivne olla. Kohalik ilm ütleb, kas sul on selle nägemiseks aken. Vaatluse praktiline väärtus tekib alles siis, kui mõlemad aknad langevad kokku: Bz ja Kp lubavad aktiivsust, öö on piisavalt pime, pilveauk läheb õigest suunast üle ning põhjakaarde ei jää tugev valguskuma.
Balti kontekstis on see eriti oluline, sest paljud tähelepanekud on madalad põhjahorisondi kohal. Eestis ei pruugi nõrk punakas kaar tõusta kõrgele üle pea. Kui kõige olulisem osa jääb 5-15 kraadi kõrgusele põhjas, võib seda varjata juba metsatukk, madal rannapilv, sadamakuma või lähima linna valguskuppel.
Pilvekihid ja mereudu
Prognoosis olev protsent ei räägi kogu lugu. “60% pilvisust” võib tähendada kõrgeid õhukesi kiudpilvi, mis lasevad tugeva virmalise läbi, või madalat ühtlast kihti, mis teeb vaatlemise võimatuks. Enne sõitu vaata alati, milline pilvekiht on probleem. Madalad pilved ja mereudu on Eesti rannikul kõige halvemad, sest need jäävad täpselt madala virmalise ette.
Põhjarannikul, Saaremaal ja Hiiumaal võib meri tekitada lokaalse udu või madala pilveriba isegi siis, kui sisemaal on taevas parem. Vastupidine on samuti võimalik: linnas on pilves, kuid rannikul avaneb selge vahe. Seetõttu ei piisa ainult ühe linna prognoosist. Vaata vähemalt kahte kohta: sinu praegune asukoht ja plaanitud vaatluskoht põhja suunas.
- Madal pilv ja udu: kõige suurem risk. Kui põhjas on ühtlane madal kiht, ei ole mõtet pikalt oodata.
- Keskmised laigulised pilved: võivad töötada, kui pilved liiguvad kiiresti ja prognoos näitab lünki aktiivse akna ajal.
- Kõrged kiudpilved: võivad nõrka värvi pehmendada, kuid ei pruugi tugevat kaart täielikult peita.
Kui madal pilvisus on põhjasuunal alla 30-40% ja tuul liigutab lünki üle mere või põldude, tasub tugeva kosmoseilma korral oodata. Kui madal kiht on 80-100% ning satelliidipilt ei näita lähenevat auku, on parem säästa sõit järgmiseks aknaks.
Kuuvalgus ja kontrast
Kuu ei tapa kõiki virmalisi, aga ta vähendab kontrasti. Täiskuu ajal muutub taevas heledamaks, lumi peegeldab valgust tagasi ja nõrk punakas kaar võib silmale kaduda. Kaamera näeb endiselt rohkem kui inimene, kuid pilt muutub kergemini halliks või sinakaks ning järeltöötluses tekib kiusatus värve üle keerata.
Noorkuu või õhuke kuusirp on parim nõrga Eesti virmalise jaoks. Poolkuu võib olla hea kompromiss, kui soovid pildile esiplaani: rannakivid, kadakad, paadisild või lumega põld saavad õrna valguse. Täiskuu nõuab tugevamat tormi, selgemat taevast ja tumedamat kohta. Kui kuu loojub pärast südaööd, võib parim aken alata alles siis, mitte õhtu esimesel poolel.
Valgusreostus Eestis ja Baltikumis
Valgusreostus ei ole ainult koht sinu ümber. Oluline on valgus selles suunas, kuhu vaatad. Tallinnast ida või lääne poole sõites võid jõuda pimedamasse kohta, kuid kui vaatad ikka linna suunas, jääb põhjataevas rohekaks või oranžiks. Sama kehtib Tartu, Pärnu, Narva, Riia ja Vilniuse kohta. Valguskuma võib nõrga virmalisega samas kõrguses istuda ja muuta foto eksitavaks.
Eesti tugevaimad kohad on sageli avatud põhjasuunaga rannikud, saared ja lagedad põllud, kus põhjakaares ei ole suurt linna. Lahemaa, Juminda ja Pärispea ümbrus, Läänemaa rannik, Hiiumaa põhjakülg ning Saaremaa looderannik on head näited, kuid ka seal tuleb kontrollida ligipääsu, parkimist ja tuult. Pime koht ei ole automaatselt turvaline koht.
Põhjahorisondi valik
Virmaliste suund sõltub tormi tugevusest ja ovaali asendist, kuid Eestis on põhjasuund enamasti esimene kontroll. Kui aktiivsus on mõõdukas, võib valgus jääda madalale põhja või loodesse. Kui torm on tugev, võib kaar tõusta kõrgemale ja liikuda üle taeva. Algaja teeb sageli vea, valides “pimeda metsa”, kus põhjas on puud, küngas või hooned. Parem on avatud rannik, järvekallas, põld või kõrgem koht, kus põhjakaar on vabam.
Horisont ei pea olema täiuslik 360 kraadi. Oluline on, et umbes loode-põhja-kirde sektor oleks lahti. Kui tead, et Tallinna valguskuma jääb põhja, otsi kohta, kus vaatad üle mere või pimedama maa, mitte tagasi linna poole. Kui oled Lõuna-Eestis, võib põhjahorisont olla metsa tõttu keerulisem ning tugevam torm on olulisem.
Otsustusmaatriks enne sõitu
| Tingimus | Roheline signaal | Punane signaal |
|---|---|---|
| Kosmoses ilm | Kp tõuseb, Bz on lõunasuunaline, päikesetuul kiireneb. | Kp on vana prognoos, Bz pöörab põhja, aktiivne aken jääb päevasele ajale. |
| Pilved | Madalad pilved hajuvad või satelliidipildil on lähenev auk. | Ühtlane madal kiht põhjasuunal, mereudu või sajuala. |
| Kuu ja pimedus | Noorkuu, kuu loojub enne aktiivset akent või torm on väga tugev. | Täiskuu kõrgel taevas ja nõrk signaal. |
| Koht | Avatud põhjahorisont, vähe linnakuma, turvaline parkimine. | Mets varjab põhja, teeolud on halvad või tagasisõit on ebakindel. |
Kuidas fotot pärast kontrollida
Balti virmalised võivad olla õrnad. Kaamera võib näidata punast või rohelist rohkem kui silm, kuid iga värviline laik ei ole automaatselt virmaline. Kontrolli fotot kolme asja järgi: kas värv oli põhja suunas, kas see muutus ajas koos geomagnetilise aktiivsusega ja kas samal ajal oli pilvede või linna valguskuma loogiline alternatiiv.
Kui sul on 10-20 järjestikust fotot, vaata, kas kuma liigub või muudab kuju. Virmaline võib moodustada kaare, sambaid või pulseerivat hajusat sära. Linnakuma püsib tavaliselt samas kohas ja järgib pilve alumist serva. Airglow võib olla laiem ja ühtlasem. Hea LQA mõttes on aus öelda: “tõenäoline virmaline”, “võimalik virmaline” või “ei ole piisavalt tõendeid”, mitte suruda iga punakat pilti võiduks.
Kui soovid ühe töövoo sees vaadata kosmoseilma, pilvisust ja kohaliku otsuse signaali, võib Aurora Hunt seda lihtsustada. Sama põhimõte jääb siiski kehtima ka teiste tööriistadega: Eesti virmaliste nähtavus on kosmoseilma ja kohaliku taeva ühine tulemus, mitte ühe äpi number.
Autorist
AuroraHunt kosmoseilma meeskond
AuroraHunti andmeteaduse ja meteoroloogia meeskond muudab keerulised NOAA kosmoseilma mudelid arusaadavateks prognoosideks virmaliste jahtijatele üle maailma.
